Mine sisu juurde

Kazimierz III

Allikas: Vikipeedia
Kazimierz III
Kazimierz III
Kazimierz III maal (Leopold Löffler, 1864)
Poola kuningas
Ametiaeg
1333–1370
Eelnev Władysław I Łokietek
Järgnev Ludwik I
Isikuandmed
Sünnikoht 30. aprill 1310 Muuda Vikiandmetes
Surmakoht 5. november 1370 (60-aastaselt) Muuda Vikiandmetes
Rahvus poolakas

Kazimierz III Suur (ka Kasimir III; poola keeles Kazimierz III Wielki); (30. aprill 1310 – 5. november 1370) oli Poola kuningas aastail 1333–1370, viimane Poola kuningas Piastide dünastiast.

Tegevus kuningana

[muuda | muuda lähteteksti]

Kazimierzi isa, kuningas Władisław I Łokietek oli 1320. aastal ühendanud feodaalselt killustatud Poola alad ühtseks kuningriigiks[1]. Kazimierz päris seega ühtse, kuid vaese ning sõdade poolt laastatud kuningriigi ja oli teine kuningas, kes valitses ühendatud Poola kuningriiki.[2][3]

Kazimierz Suure sisepoliitika oli suunatud riigi ühtlustamisele. Ta püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kazimierz III asutas ligikaudu 70 linna, kus tehti algust kaevandustegevusega, tugevdades sellega riiki majanduslikult, Ta kehtestas riigis saksa õiguse.[2][3] Kuningas moodustas Poolas veel kõrgema kohtu. Aastatel 1336–1337 andis välja Poola seadustekogu. 1364. aastal asutas Kazimierz III Krakówi ülikooli, mis on Poola vanim ülikool.[viide?]

Reformide abiga õnnestus Kazimierzil Poola muuta jõukaks suurriigiks. Seda toetas veel sõjaväereform, millega kuningas tugevdas märgatavalt Poola armeed. Kazimierz Suure välispoliitika oli suuresti rahumeelne ja diplomaatiline, kuid siiski ka laienemisele suunatud.[2][3] Kazimierz III valitsusajal kestis sõda Saksa orduga, mis lõppes 1343. aastal sõlmitud Kaliszi rahuga. Selle järgi kaotas Poola Saksa ordule Ida-Pommeri ja Kulmimaa, kuid sai selle eest Saksa ordult Kujavia ja Dobrinimaa.[viide?] Samuti loovutas Poola Tšehhile Trenčíni lepinguga Sileesia.

Kazimierz oli märkimisväärne väejuht ja oma isa eeskujul jätkas ta Poola territooriumi liitmist.[2][3] 1346. aastal sõdis Kazimierz III Tšehhiga. 1351. aastal sai Masoovia oma vasalliks.[viide?] 1352. aastal liitis ta Poola kuningriigiga naaberriikidega palju konflikte põhjustanud Ruteenia alal olevad Cherveni linnad, mis moodustasid olulise kaubatee Ida-Euroopa ja Bütsantsi vahel.[4] Aastatel 1340–1366 sõdis Kazimierz III Leeduga, vallutas Galiitsia, osa Volõõniat ja Podoolia. Sõdades Leedu suurvürstiriigiga toetas Kazimierz III-t Ungari (troonil oli Kazimierzi õepoeg ja troonipärija Lajos I Suur).[viide?] Kazimierzi valitsemise ajal saavutas Poola oma suurimad mõõtmed.[2][3]

Isiklikku ja järglased

[muuda | muuda lähteteksti]
Poola kuningriik aastatel 1333–1370, Kazimierz III Suure valitsusajal

Kazimierz III oli Poola kuningas Władysław I Łokieteki ja Kaliszi hertsoginna Jadwiga poeg.[viide?]

Kazimierz III õde oli 1320. aastast abielus Ungari kuninga, Anjou dünastia esindaja Károly I-ga ning nende poeg Lajos I oli järglasteta Kazimerz II surma järel Ungari kuningas alates 1342. aastast.[viide?] Kazimierzil oli kokku neli naist ning viis tütart, kuid meessoost pärijat ei õnnestunud kuningal saada,[2][3] mistõttu sai Lajos sai Ludwik I-na 1370. aastal ka Poola kuningaks.[viide?]

Ludwik I dünastia ei jäänud pärast tema surma püsima, sest tal polnud meessoost järeltulijaid, ning Poola ja Ungari troonid pärisid Kazimierzi tütred Jadwiga ja Maria.[viide?]

  • Georje J. Lerski, 1996. Historical dictionary of Poland 966-1945.
  • Paul W. Knoll, 1968. Casimir the Great and the University of Cracow.
  1. ↑ Davies, Norman. (2014). Euroopa Ajalugu. Tallinn: Varrak.408.
  2. 1 2 3 4 5 6 Rober Frost (2015). The Oxford History of Poland-Lithuania. Volume I: The Making of the Polish-Lithuanian Union, 1385-1569. Suurbritannia: Oxford.
  3. 1 2 3 4 5 6 George J. Lerski (1996). Historical dictionary of Poland 966-1945. Ameerika Ühendriigid: Greenwood Publishing Group. Lk 250-251, 291.
  4. ↑ Lerski, J. George. (1996). Historical Dictionary of Poland 966-1945. London: Greenwood Press. 206
Eelnev
Władysław I Łokietek
Poola kuningas
1333–1370
Järgnev
Ludwik I