See levinud harjumus suurendab põlvevigastuste riski: kirurg hoiatab harrastajaid (4)

Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse juhi dr Leho Ripsi sõnul on põlveliigese probleemid ühed kõige sagedasemad. «Peamised vigastused on liigesepindade ehk kõhre vigastused, seejärel meniski vigastused ning aina enam ka liigessidemete vigastused, mis on käsitluse mõttes keerukamad. Põlvevigastused varieeruvad ka vastavalt patsientide vanusele – nooremas eas esineb rohkem vigastusi traumade tõttu, vanemas eas aga liigese kulumise tõttu,» selgitas Rips. Tema sõnul suurendab põlvevigastuste riski ka levinud harjumus hinnata oma võimeid üle, eriti spordialadel, kus põlved saavad suure koormuse.

Artroskoopia päevadel tutvustatakse põlveliigese artroskoopilise operatsiooni tehnikaid ning kaasaegseid taastumisstrateegiad ja ennetusprogramme. «Ees ootava kahe päeva jooksul saavad osalejad näha põlveliigese artroskoopilisi operatsioone, füsioteraapia näidissessioone, kuulata ekspertloenguid, vigastuste ennetuse teemalisi õpitubasid ning interaktiivseid juhtumiarutelusid,» rääkis Rips.

Kahele tihedale päevale mahub kuus operatsiooni. Esimesel päeval viib dr Madis Rahu läbi eesmise ristatisideme rekonstruktsiooni, Tšehhi ortopeed dr Filip Hudecek põlvemeniski operatsiooni ning spordivigastustele pühendunud Sloveenia ortopeed dr Samo Novak samuti ristatisideme rekonstruktsiooni. Operatsioonidele eelnevad loengud, patsiendi tutvustamine ja juhtumi eripärade väljatoomine, pärast operatsiooni aga juba ka esimesed füsioteraapia sammud. Teine päev keskendub põlve liigesekõhre taastamisele, mil esimese patsiendi operatsiooni viib läbi dr Janno Atna, teise dr Leho Rips ning kolmanda Leedu ülikoolihaigla kogenud ortopeed professor Rimtautas Gudas.

Kõikidel operatsioonidel kasutatakse uuenduslikke liigesekõhre taastamiseks välja töötatud materjale. «Otsime oma erialal pidevalt uusi raviviise, materjale ja lahendusi, mis annaksid põlveliigese vigastuse ravis paremaid tulemusi. Heaks näiteks on siin kõhrekihi taastamine, mida proovime näidisoperatsioonidel ka presenteerida,» rääkis Rips.

Kõik operatsioonid toimuvad reaalajas Tartu Ülikooli kliinikumi C-korpuse operatsiooniplokis. Konverentsil osalevad erialaspetsialistid saavad operatsioone jälgida A. Linkbergi auditooriumis ning esitada vahetult küsimusi opereerivale kirurgile. Tegemist ei ole avaliku otseülekandega, vaid erialase koolituse osaga.

«Operatsioonid on välja valitud nii, et need on keerukad ja esitavad ortopeedile väljakutse. See on konverentsil osalejatele suurim – väärtus näha päriselu ja reaalselt ette tulevaid olukordi ja võimalikke ootamatusi ning õppida vahetult väga kogenud rahvusvahelistelt lektoritelt ja praktikutelt,» lausus Rips.

Põlvevigastuse ravi on kompleksne ning operatsiooni eel ja järel on oluline roll ka füsioteraapial, mis aitab patsiendil nii operatsiooniks paremini valmistuda kui ka selle järel taastuda. Seetõttu pakub programm õpiväljundit ka füsioterapeutidele – kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse füsioterapeudid Tauno Koovit, Mihkel Luik ning Karl Frederik Pruuden viivad läbi nii reaalaja füsioteraapia sessioone, jagavad kõige uuemaid lähenemisi põlveliigese taastumise põhimõtetes kui ka viivad läbi õpitoad, sealjuures vigastuste ennetuse koolituse.

Artroskoopia live-kirurgia päevadel on seekord rekordarv osalejaid: ortopeedid, kaitseväe arstid, spordiarstid, arst-residendid, füsioterapeudid ja teised huvilised Eestist, Soomest, Lätist, Leedust, Poolast, Tšehhist, Hollandist ja Sloveeniast. Neljandaid artroskoopia live-kirurgia päevi korraldavad Tartu Ülikooli kliinikum ja Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Selts ning ainulaadset reaalaja õppimise võimalust finantseeris kliinikumi arendusfond.