Jump to content

oskus

From Wiktionary, the free dictionary

Estonian

[edit]

Noun

[edit]

oskus (genitive oskuse, partitive oskust)

  1. skill, ability

Declension

[edit]
Declension of oskus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
singular plural
nominative oskus oskused
accusative nom.
gen. oskuse
genitive oskuste
partitive oskust oskusi
illative oskusse
oskusesse
oskustesse
oskusisse
inessive oskuses oskustes
oskusis
elative oskusest oskustest
oskusist
allative oskusele oskustele
oskusile
adessive oskusel oskustel
oskusil
ablative oskuselt oskustelt
oskusilt
translative oskuseks oskusteks
oskusiks
terminative oskuseni oskusteni
essive oskusena oskustena
abessive oskuseta oskusteta
comitative oskusega oskustega
Declension of oskus (ÕS type 9/katus, no gradation)
singular plural
nominative oskus oskused
accusative nom.
gen. oskuse
genitive oskuste
partitive oskust oskuseid
illative oskusesse oskustesse
oskuseisse
inessive oskuses oskustes
oskuseis
elative oskusest oskustest
oskuseist
allative oskusele oskustele
oskuseile
adessive oskusel oskustel
oskuseil
ablative oskuselt oskustelt
oskuseilt
translative oskuseks oskusteks
oskuseiks
terminative oskuseni oskusteni
essive oskusena oskustena
abessive oskuseta oskusteta
comitative oskusega oskustega