1560-årene (1560 - 1569)

The 1560s decade ran from January 1, 1560, to December 31, 1569.

16. sajand ehk XVI sajand pKr ehk XVI sajand m.a.j. on kristliku ajaarvamise kuueteistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1501 ja lõppes 31. detsembril 1600.

Euroopas toimus reformatsioon, mis oli usuline, poliitiline ja kultuuriline murrang, mille käigus vaidlustati hiliskeskaegse läänekiriku õpetuslikke, liturgilisi ja institutsionaalseid autoriteedistruktuure ning kujunesid mitmed protestantlikud traditsioonid, eeskätt luterlus, reformeeritud kirikud ja anglikaani kirik. Reformatsioon andis tugeva hoobi paavsti ja katoliku kiriku autoriteedile.

Renessanss Itaalias ja Euroopas laiemalt tõi kaasa oluliste kunstnike, kirjanike ja teadlaste esiletõusu. Mikołaj Kopernik pakkus välja heliotsentrilise maailmasüsteemi, mis kohtas tugevat vastupanu, ja Tycho Brahe lükkas ümber kristallsfääride teooria, mõõtes supernoova ilmumist 1572. aastal. Need sündmused seadsid otseselt kahtluse alla Ptolemaiose ja Aristotelese ajast kehtinud pikaajalise arusaama muutumatust universumist ning viisid suurte revolutsioonideni astronoomias ja teaduses. Teadusrevolutsiooni eestvedajaks tõusis Galileo Galilei, kes andis olulise panuse füüsikas ja astronoomias ning leiutas termomeetri eelkäija.

Hispaania ja Portugal koloniseerisid suuri alasid Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, mille järel asusid sama tegema Prantsusmaa ja Inglismaa Põhja-Ameerikas ning Väikestel Antillidel.

Lõpule jõudsid Itaalia sõjad, mis toimusid nii Apenniini poolsaarel, aga ka Madalmaades, Prantsusmaal, Inglismaal, Vahemeres ja mujal. Sõja poliitiliseks tulemiks oli Hispaania ülemvõimu kindlustumine suuremal osal poolsaarest ja Itaalia riikide kõrvaletõrjumine Euroopa rahvusvaheliste suhete ääremaale.

Osmanite riik jätkas laienemist. Selim I valitsusajal vallutasid Osmanid 1514. aastal Safaviidide käest Mesopotaamia ja Kurdistani ning 1517. aastal Mamelukkide riigi Süüria ja Egiptuse alad ja Jeruusalemma. Süleyman I võttis endale kaliifi tiitli ning vallutas 1521. aastal ungarlaste piirikindluseks olnud Belgradi ning 1526. aastal purustasid türklased Ungari väe Mohácsi lahingus täielikult, kuningas Lajos II langes ning riik jagunes türklaste ja Habsburgide vahel.

Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel toimus aastatel 1558–1583 sõjategevus, mis on tuntud Liivi sõja ehk Liivimaa sõjana.